Tooteid
võiks jagada tööprintsiibilt:
nn. analoogseadmed
-
originaal antakse optika ja peeglite süsteemi abil vahetult kujutise
kandjale (trummel, masterkile jne.);
digitaalsed seadmed -
originaal skaneeritakse etteantud lahutusega (200, 300, 400, 600 … punkti
tollile) ja suunatakse digitaalsena üle mälu laserkiire või vastava põletuspea
abil kujutise kandjale (trummel, masterkile).
Digitaalsel
paljundustehnikal on
traditsiooniliste analoogmasinatega võrreldes mitmeid eeliseid. Nii toimub originaalide skaneerimine
ühekordselt seadme mällu ja paljundus jätkub väljastusega mälust etteantud
eksemplaride arvul – sellega säästetakse originaaldokumente ning väheneb
oluliselt masina tööst tingitud müra. Kõik RICOH
digitaalsed paljundusmasinad on suutelised sorteerima dokumente ilma
täiendavate lisaseadmeteta – võib loobuda kulutustest sorterile. Oluliselt
parem on koopiate kvaliteet pildimaterjali osas. Kujutise redigeerimiseks on
märgatavalt rohkem võimalusi.
Lisamoodulitega
laiendades saab digitaalsed masinad ühendada arvutiga, arvutivõrguga ja
see teeb neist suure jõudlusega laserprinterid, nii jääb ära eraldi
tsükkel originaalide ettevalmistamiseks paljundustöödeks – dokumente trükitakse
otse rakendusest või vastavast failide arhiivist hetkel vajalikul arvul ning
vormistuses. Võimalikud liidesed hõlmavad valiku, mida pakub arvutustehnika:
klassikaline paralleelne ja lokaalvõrk, kuid ka USB, FireWire, Bluetooth ning
Wireless LAN. Reeglina on printerina kasutada
kõik baasmasina omadused: formaadid kuni A3 ja kahepoolne väljastus ning
samuti on vastav printimiskiirus. Draiverite valik katab
olemasolevad töökeskkonnad. Samade parameetritega eraldiseisev laserprinter on
tavaliselt oluliselt kallim laiendusmoodulist ja jääb tublisti alla
kulumaterjalide hindades.
Reeglina on
digimasinatele võimalus paigaldada laiendusena faksi ja skanneri
moodul – tavalistele toimingutele lisaks on kasutada nn internetifaks ja
skaneerimised e-maili. Fakside lahutused ulatuvad 400 dpi-ni, formaat kuni 297 x 1.200 mm ja kui
baasmasin seda lubab, on dokumentide käsitlus võimalik ka kahepoolsena. Jällegi
ei suuda siin tavapaberi faksiaparaadid võistelda jõudluses ja tarvikute
hindadega. Ka levinud lauaskannerid eraldi seadmetena jäävad digimasinatele
alla, kui piisav on lahutus 1.200 dpi, dokumendid kahepoolsed või formaadid A3
– jõudlus erineb siin vähemalt suurusjärgu võrra.
Alates
keskmistest mudelitest toimivad masinad ka dokumentserverina -
originaalide skaneerimisel arhiveeritakse dokumendid seadme kõvakettale ja
vajadusel saab neid sealt taas sobival arvul väljastada. Kasutajale on abiks
lai valik mitmeid vormindusfunktsioone. Integreeritud on mitmed vahendid
andmete kaitseks ja kasutaja statistika kogumiseks.
Suuremaid
masinaid saab ühendada paari kaupa tandemiks, mis annab kompleksile summaarse
jõudluse - originaalid skaneeritakse ühel seadmel, paljundamine/väljastus
toimub aga paralleelselt kahel masinal.
Praeguseks on
analoogmasinad juba ajalugu, nende tootmine on lõppenud. Digitaalmasinate osas
on aga universaalsed värvimasinad
järgnevas asendamas vaid must-valgele tehnoloogiale orienteeritud seadmeid.
Seejuures on värvimasinate puhul nende jõudlus ja must-valgete väljastuste
omahind võrreldavad seni laialt levinud digimasinate vastavate näitajatega.